38+

klienti (88% püsikliendid)

3812+

Tundi teostatuid töid

20347+

hallatud/vastatud maili

1290+

sotsiaalmeedia postitust

Kuidas sotsiaalmeedias lugu rääkida?

 

Sotsiaalmeedias loo rääkija võiks öelda midagi umbes nii: “Mina olen huvitatud ainult ühest asjast. Sellest asjast, mis meid kõiki kokku seob.” Sotsiaalmeedias on kõik – ükskõik kes Sa oled või mis on Sinu amet – oled Sa ettevõtja või müügitööl või disainer või arendaja – ükskõik mida Sa teed, Sinu tööks on rääkida lugu.

See ei muutu kunagi. Ainult läbi suurepärase jutuvestmise saad Sa oma ettevõtet üles ehitada ning tõelist mõju avaldada.

See on VÄGA tähtis.

Me kõik peame pöördprojekteerima seda, mis reaalselt maailmas toimub, et võita. Kogu minu karjäär baseerub pöördprojekteerimisel – ehk siis mõistmisel, mis juhtub järgmise 24-36 kuu jooksul ning selle põhjal planeerimisel kuidas tagurpidi töötada, et luua teekond selle eesmärgi kapitaliseerimiseks.

Minu suurim probleem hetkel üleüldiselt on see, et ma tunnen, et suurem osa inimestest äriorganisatsioonides ja meediakompaniides räägivad 2017. aastal oma lugusid nii, nagu nad oleksid 2007. aastas. See on kõik, millest ma mõtlen.

 

Kuidas sotsiaalmeedias lugu rääkida?

Ma veedan üüratult palju aega üritades välja mõelda kuidas jutustada mikromomentides. Sest on selge, et me elame hetkel TDK-kultuuris (Tähelepanu Defitsiidi Kultuur). Selles kultuuris on igaühel puudus ühest ja ainsast asjast, mis selles elus tähtis on – meie AEG.

Jutustamise mõiste pole muutunud, kuid meediumid, läbi mille me oma lugusid räägime, on. Sotsiaalse ja üha laieneva tarbija tähelepanu saabumisega on nüüd vajalik oma lugu rääkida uuel, huvitaval moel, olgu selleks 6-sekundiline või 60-sekundiline lugu.

Mulle on kinnisideeks leida erinevaid viise kuidas rääkida lugu nii, et ta pöörab Sinu tähelepanu kohe kui võtad välja oma telefoni ning kerid erinevaid sotsiaalmeedia platvorme. See on see mäng, mida me mängime. See on see, millele pead oma energia suunama.

Me ei istu diivanil televiisoripult käes, lummatud telekalehest ning ainult mõne kanaliga mida vaadata. Meeldib see Sulle või mitte, me elame maailmas, kus meie suunas lendab pidevalt tüütus koguses informatsiooni. Ning piiramatus koguses väljundeid, läbi mille hõlmata informatsiooni, mis on täielikult kättesaadav meie endi ajal. Me elame pideva nõudlusega kultuuris ning tarbijate ja müüjatena on oluline, et seda endale ka teadvustame.

Meediamaastik on täielikult muutunud. Me elame maailmas kus inimesed vaatavad televiisorit kui nad tahavad ning nad on suutelised vaatama oma lemmiksarja hooaja ühe ööga ära.

See on ainult meelelahutuse tarbimine. Mis oleks aga kommunikatsiooniga?

Kui paljud inimesed, kes seda artiklit loevad, lähevad endast välja kui keegi neile helistab?

Meediumid on muutunud. Me eelistame pigem seda, et saadad sõnumi või kirjutad tweeti või saadad snapi, et meiega suhelda, sest me jõuame selleni siis kui meil selleks aega on. See on uus mudel ning meeldib see Sulle või ei, see on siin, et jääda. See meenutab mulle üht hiljutist artiklit, mis seda muutust selgitab. Või näiteks fakt, et Facebook ja WhatApp töötlevad rohkem kui 60 miljardit sõnumit päevas. See on 3 korda rohkem kui tavaline SMS!

Seega, et jutustada hea lugu, on esimeseks asjaks mida tegema pead reaktsiooni esilekutsumine. Lõpp.

 

Hea loo jutustamine Instagramis, Facebookis, Snapchatis ja Youtubes

Maailmas, kus eksisteerib ülisuur hulk sotsiaalmeedia sisu, oled Sa koheselt kaotaja rollis kui Sa ei suuda panna kedagi peatuma ning temast reaktsiooni välja saada. Olgu selleks mõni tegevus või emotsioon, jutuvestmise tõeline test ongi see, kuidas Sa end peale selle tarbimist tunned või mida teed.

Mõned kuud tagasi ostsin ma kogu New Yorki VaynerMedia kontorile lilled. See ei olnud mõni tähtpäev, seega oli see täiesti ootamatu. Seetõttu tekitas see tunde, mis oli segu üllatusest ja rõõmust. Inimesed olid rahul ja reaktsioon oli rõõmu, positiivsuse ja võimendatud moraali segu. Oleks see päev olnud Valentinipäev, oleks see olnud ehk veidi enam oodatud. Kogu lugu oleks olnud klišee ning poleks seega nii palju reaktsiooni tekitanud. Kõik oleneb sellest, kuidas asi üles ehitada, mis on puänt ning kuidas inimeste ootuseid ette näha.

Miljoni loo meres, toob suurepärane lugu välja Sinu reaktsiooni.

Kui ma istun siin ja mõtlen erinevustele Hollywoodi ning sotsiaalmeedia vahel, mõtlen ma kontekstile. Reaalne lugu võib olla suhteliselt sarnane, aga mõelda on vaja ka ruumile, mille raames Sa seda jutustad.

Kui jutustad oma lugu pargipingilt kolmele vanale mehele, kes malet mängivad, räägid Sa seda veidi teisiti, kui teeksid seda näiteks oma lugu rääkides Radio City Music Hallis auditiooriumi ees. Kõik oleneb ruumist kus oled ning kontekstist, kus see lugu elab.

Kas inimesed ootavad ilutulestikku ja dekoratsioone ning uhket disaini? Sest nad on maksnud pileti eest 190 dollarit ning pannud selga uhked riided ja läinud Broadway showle? Või on nad valmis võtma vastu 60-sekundilise sotsiaalmeedialoo emailide kontrollimise vahepeal või lõunale jalutades?

 

Hollywood VS. Sotsiaalmeedia

Hollywoodis teed Sa kahetunnise filmi ning seda mängitakse kinodes suurtel ekraanidel. Seega, see on konkreetne kontekst. Sotsiaalmeedias teed Sa midagi mis on piisavalt hea, et keegi teeks oma „seinal“ kerimises pausi ning vaataks oma telefoni. Arvesse tuleb võtta keskkonda, kus Sinu materjali tarbitakse ning kuidas peaks see mõjutama Sinu loomingulist lähenemist?

Kui vaadata praegust Hollywoodi maastikku, on näha, et lugematule arvule filmidele raisatakse sadu miljoneid dollareid, mis ei tule filmitegijatele tagasi. Muidugi on ka suuri tegijaid nagu näiteks Star Wars ja Sõrmuste Isand, kuid enamus filmidel nii hästi ei lähe.

Kui Sa ei ole just Steven Spielberg, siis peaksid pigem asja mitu korda üle mõtlema. 300 miljoni dollari kulutamine, kui saad tagasi 900 miljonit, on hea idee.

Lihtsalt, kui kulutada 180 miljonit dollarit, siis ainult 40 miljonit tagasi saada ei ole väga hea. Mistõttu enamuse meie jaoks, kes ei ole J.J Abrams või George Lukas ja Steven Spielberg, inimesed, kes ei alustagi üleüldse väikeste eelarvetega, on parem idee mõelda sellest, kuidas alustada väikselt ja kuidas asja suureks ehitada.

Ma arvan, et peaksime olema targad selles osas kui palju me raiskame ning sealt edasi mõtlema. See on lihtsalt praktilisus, kuid väärtus on erinev.

Kui suudad luua ülimenuka filmi ning paeluda inimesi kolmeks tunniks (või Star Warsi puhul 30 aastaks), siis oled Sa võitnud! See on üks killuke sisust, mis on loonud brändi ning paelunud generatsioone. Neid, kes kulutavad piletile 16 dollarit iga uue filmi puhul ning ostavad t-särke, tasse ja mütse. Juba seetõttu, et nad on loost nii huvitatud.

Samas saad aga ka rõõmustada, üllatada, muljet avaldada ja harida palju väiksemal skaalal. See võib olla 30-sekundiline hetk, mitte 3-tunnine film.

Järgmine asi mida arvesse võtta, on kavatsus. VaynerMedias on meie moto „meie müüme“ ning muidugi me hoolime kunstist ja loomingulisusest, kuid meile on kokkuvõtteks oluline ka eesmärk. Liiga paljud inimesed soovivad liikuda liigselt ühte või teisse suunda. Nad loovad suurepärast kunsti, kuid neil pole palju austust selle äri vastu või on see ainult sissetulekuallikas ning pole mingit mõttetööd selle loomingulise ja brändi taga.

Lõppude lõpuks üritavad kõik teha sama asja, mis on lihtsalt millegi kaasa toomine. Olgu selleks brändi armumine või toote või teenuse müümine. Loomingul peab olema kavatsus. See ei pea olema rahaline ning võib olla lihtsalt meelelahutuseks, informeerimiseks, üllatamiseks või rõõmu pakkumiseks.

Sisuliselt, mis puutub konteksti: see on suuremad panused, suuremad võidud ja suuremad riskid, suuremad kaotused.

Minu isiklik strateegia põhineb praktilisusel.

   

Sega kirg praktilisusega

Ma olen alati proovimas, testimas, tegemas … Ma panen üüratul hulgal sisu kaalule, sest ma olen alal, kus ma saan seda endale lubada. See ei ole parem ega halvem .. see on lihtsalt teistmoodi. Facebookis ja Twitteris ja Mediumis ei maksa hea sisu loomine mulle väga eriti midagi. Mõned asjad töötavad ja mõned mitte. Iga loov asi ei vaja ärilist väljundit. Muidugi, kui Sa lood slogani nagu maailmakuulsad  “Where’s the Beef” või “Just Do It” või “MasterCard Priceless”, on see suure mõjuga. Probleem on selles, et 99% ei loo midagi sellist ning nad raiskavad reaalset raha asjadele, mis ei loo muutust. Minu suur mõte on teha, mida vaja teha, et jõuda sinna, kus olla tahad.

10 aastat tagasi ei olnud selline asi isegi mõeldav. Sellise koguse sisu loomine ning selle levitamine oleks mulle maksma läinud kümneid miljoneid dollareid aastas. Nüüd on see aga põhimõtteliselt täiesti tasuta. Muidugi on mul meeskond kes mind aitab ning kellele tuleb maksta töötasu, kuid tehnoloogia, vahendid ja platvormid on muutnud loomise lihtsamaks. Internet on kokkuostja ning nüüd on Sul rohkem võimalusi kui eales oma lugu rääkida viisil, mis on loogiline ning millega saavad end seostada inimesed üle maailma.

Sa pead meeles pidama … ka mina alustasin mitte ühegi jälgijata! Nüüd olen ma aga positsioonil, mis laseb mul teha suuremaid panuseid. DailyVee asemel võin ma minna välja ja planeerida, produtseerida ning töödelda 200-tuhande dollarilise dokumentaalfilmi.  Ma võiksin seda kohe praegu teha. Kuid ma ei saanud seda varem teha. Reaalsuses ma räägin sama lugu, kuid muude vahendite ning areneva ruumiga. Minu nõuanne on kasvada, kasvada ja veelkord kasvada.

Seetõttu ma räägingi, et kire ja praktilisuse segamine on vajalik.

Suurim häkk minu edus just sisu osas, on idee: „Talleta. Ära loo.“ Muidugi teen ma mõlemat, kuid ainus põhjus, miks ma olen võimeline „tootma“ nii palju sisu, on see, et ma talletan, mitte ei loo. Oma elu salvestamiseks olen ehitanud enda ümber tohutu infrastruktuuri ning ma tükeldan seda kuni 41 sisutükiks igapäevaselt, et see aitaks mul luua rohkem lugusid üle terve interneti.

Oma viimase projekti, mis on siiani ka minu üks võimsamaid, Lennukiprojekti, salvestasin ma oma iPhonega 9-tunnise lennu vältel, kus mul ei olnud WiFi-le ligipääsu. Ma sõna otseses mõttes talletasin iseennast, kui töötasin läbi kõige olulisemaid konseptsioone reaalajas. Ma lõikasin need videod 12 erinevaks emotsiooniderikkaks lõiguks ning avaldasin need kui minu versioon helisalvestusest. Isegi minu enda tiim oli valmis minuga vaidlema, et ma avaldaksin pigem mõne lihvituma toote.

On tõsi, et kui tahad teha end sotsiaalmeedias nähtavaks või kuuldavaks, on oluline avaldada väärtuslikku sisu regulaarselt. Peaksid postitama Instagrami lugusid, pilte, snäppe Snapchati, tweete Twitterisse ning staatuseid vähemalt 6-7 korda päevas.

Kindlasti mõtled nüüd: „Seda on palju. Kuidas ma loon 6-7 asja päevas, mis omavad ka mingit mõtet?“

Ning trikk seisneb selles:

Talleta. Ära loo.  

Võttes selle mõtte omaks, lased endal vabaneda hirmudest mis võivad kaasneda enda sotsiaalmeedias eksponeerimisega. Lihtsalt räägi maailmale, mis hetkel toimub. Kirjelda oma teekonda, oma visiooni, oma mõtteid, ideid, tegusid, võite, kaotuseid, ängistust ning ambitsioone – seda kõike onlainis.

Lihtsalt räägi asjadest, mis on Sinu jaoks kõige tähtsamad. Lõppude lõpuks on see, mida keegi Sinu loomingulisest (või sellest kui „ilus“ Sinu loodud sisu on) arvab suuresti subjektiivne. Mis ei ole subjektiivne on aga fakt, et mida rohkem sisu Sa toodad ja avaldad, seda suurem võimalus on saada nähtavaks.

Sotsiaalmeedia ja mobiilseaded on loonud justkui värava tarbija teadlikkuseni. Nad on muutnud kommunikatsiooni ja lugude rääkimise kaubaks.

See on see, kuidas mina asja näen. Tuleb aru saada, et Instagram ja Snapchat ning Twitter ja Facebook on uued CBS, NBC ja Showtime kanalid. Selle erinevusega, et nüüd on võimalik jõuda sadade miljonite või miljardite inimesteni igapäevaselt.

Ma vaatan Mediumit, WordPressi, Podcasti ja Twitterit nagu ma vaatan raamatuid riiulil. Need on tänapäevane platvorm hea loo jutustamiseks.

Seega, lõpeta romantiline olemine ning mine uuri kuidas maailm päriselt töötab.

Kui aeg on raha, kuidas räägin loo sotsiaalmeedias ning annan teile midagi, mida saab tarbida väga lihtsalt ja väga kiiresti?

Kui mõtlen loovinimestele, kellega töötan meediaagentuuris, mida juhin, mõistan, et viimase 8 aasta jooksul oleme kasvanud 20 inimeselt 800+ inimesele. On ilmselge, et teeme midagi õigesti.

Ma usun sügavalt, et viimase 70 aasta jooksul oleme elanud ajastus, mida saab ideaalselt kategoriseerida kui „filmid ja dokumentaalid.“ Raske mõtlemine, palju ettevalmistustööd ning palju võtete-, käsikirja- ja valgustuseplaneerimist.

Ära mõista mind valesti, selles ei ole mitte midagi halba, ülimenukatele filmidele on oma koht ning ma armastan häid filme. Siiski, see on vaid üks viis lugu rääkida. Ainus asi mida ma rõhutan on see, et tuleb teadvustada seda, kuidas tarbimine on muutunud. Inimesed vaatavad filme igapäevaselt oma telefonist. Selle nimi on nüüd Instagrami lood ja Youtube!

Ma lihtsalt ei arva, et filmid oleks enam ainus viis lugu rääkida. Loosungid ja reklaamitahvlid ja 2 miljonit dollarit maksvad reklaamklipid ei ole enam ainsad asjad, mida teha saame. Nüüd on meil uus tee, kus peame hakkama austama nende uute platvormide nüansse.

Mul on üle 800 inimese, kes veedavad terve oma elu mõeldes kuidas turustada ning lugu rääkida. Sellest, kus meie silmad ja kõrvad reaalselt on, sest nad ei ole seal kus paljud firmad ja ettevõtted arvavad neid olevat.

Kuule, ma ei ole siin, et norida välimeedia, trükimeedia, raadio või televisiooni kallal. Ma võin norida ka digitaalmeedia kallal. Isegi see, kuidas digitaalmeedia töötab, on täielikult muutunud.

Mõtle Google AdWordi peale ja selle peale, kuidas selle tähtsus hakkab kahanema. Emailturundus. Läinud. Loosungid ja Youtube-i ennetav taasesitus. Läinud.

Ma ehitasin oma esimese äri, oma veiniäri, emailturunduse peale. Kui paljud kasutaksid tänapäeval emailturundust oma number 1 strateegiana? Asjad on muutunud! On võimatu korrata 89-protsendilist määra, mis mul oli 1996. aastal, kui mu emaili listis oli 400 tuhat inimest.

See on seetõttu, et müüjad rikuvad kõik ära. Uhke müüjana ütlen, et see on see, mida me teeme. Kui midagi uut ilmub, üritame me sellest aru saada. Viska pilt tagasi aastatele 1995 kuni 2000: loosungitele klikid, 10%, 20%, 30%. Seega, kui Sa saavutad punkt 01, oled kangelane.

Tähelepanu muutub. Tööriistad muutuvad. Meediumid, läbi mille oma lugusid räägime, muutuvad.

 

Iga sotsiaalmeedia nüansid

Põhjus, miks Facebook on võitnud, on see, et Sa ei tühistanud kunagi oma tellimust. Sa jälgid Facebookis ikka inimesi, kes Su parima sõbraga neli aastat tagasi kohtingul käi. See on see, mida me teeme. Me ei taha oma tellimust tühistada. See on oluline meedium. Sellel on kohutavalt palju tähelepanu.

Kõik võtavad sotsiaalmeediat, kui levikut. Sa teed kuskil midagi ning siis kasutad tweeti, et sellele tähelepanu juhtida.

Sa kasutad Facebooki staatuse uuendust, et sellele tähelepanu juhtida. Me mõtleme, et sotsiaalmeedia on kui levik, sest me võtame seda kui emaili. See on selle põhjusega, et võita enda poole maailm, mille pardale me astumas oleme. Selleks peame aga hakkama austama nende platvormide nüansse.

Kui ma ütlen „sotsiaalvõrgustik“, kasutan ma seda kui üldist terminit kirjeldamaks ükskõik millist veebilehte, kus inimesed oma aega veedavad ja üksteise sisuga kokku puutuvad.

Sotsiaalmeedia on interneti kõige pealmine kiht. Need on uued meediumid ning nad on portaalid, mida pead looma.

Kui hakkad andmeid uurima, saad aru, et sama asja postitamine erinevatel lehtedel ei tööta.

Postitades täpselt sama asja täpselt samal ajal kahel erineval lehel ajendad erinevaid emotsioone ning Sina jääd kaotajaks.

Seega, kui mõtled Facebooki, Pinteresti, Instagrami ja Twitteri peale, saad aru, et nad on väga-väga erinevad.

Facebooki kasutamine hoiab kõik Sinu sotsiaalmeeled valla. Kasutades Pinteresti, on Su meeled suurema tõenäosusega valmis mingit ostu sooritama. Neid platvorme kasutades on vajalik ka erinev jutustamisviis. Pead andma erinevaid visuaale, mis on seotud psühholoogiaga, mitte kasutajanumbriga… pead pöördprojekteerima põhjust, miks nad seda lehte kasutavad!

Kui Sul puudub sügavam arusaamine sellest, miks keegi kasutab Pinteresti versus miks kasutatakse Snapchati, oled kaotusseisus.

Sellele fokuseerimine on tõesti tähtis, sest kui selle peale mõelda, siis ainus asi mis meie maailmas aina väheneb, on aeg, mis meil on. Igaüks meist paneb sellele väärtusele rõhku. See on väärtus, mida mitte keegi meist ei saa kuskilt juurde ning tähelepanu pakkumise ja nõudluse lahing on täiesti kontrolli alt väljas.

Olen lõpetanud olemast õhinal välisreklaamide üle, sest kui vaatasin õues ringi, nägin kõiki inimesi oma telefonides olemas.

Samas, mu kliendid kulutavad ikka veel sadu miljoneid dollareid rääkimaks lugusid reklaamtahvlitel.

Me elame ajal, kus toimub suur kultuuriline nihe ning ainus asi millest inimesed peaks hoolima, on see, kus tähelepanu tegelikult on.

Me peame saama lahti sellest lollist teadlikkuse mõttest ning peame hakkama jõudma emotsionaalse tähelepanuni. Kas me reaalselt loome neile väärtuse? Kas me reaalselt räägime nendega asjadest, mida nad tahavad neis sfäärides, kus nad asuvad? Asi ei ole reklaamimises, vaid konkreetsele sfäärile väärtuse loomises.

Iga loominguline asi ei vaja ärilist eesmärki, sest me elame maailmas kus enam ei eksisteeri ainult kampaaniad, kus Sul on vaid kaks-kolm minutit aega, et oma raha kulutada. Me elame maailmas, kus me teeme seda sama igapäevaselt, terve päev, iga nurga alt.

Meil on loominguline vabadus reaalselt käituda nagu inimesed ning luua väärtust, olla naljakad, luua väärtust. Luua väärtust ning vastata, luua väärtust ning teha see inimlikuks ja uudisekünnist ületavaks.

Naljakas asi juhtub aga siis, kui Sa tood esile suurel hulgal väärtust – Sa paned inimesi süütundest asju ostma. Sa lood reaktsiooni ning see omakorda suhte.

Mida pead meeles pidama on see, et need kõik on sotsiaalvõrgustik. Ükskõik milline sisu ja ükskõik milline lugu võib töötada. See võib olla tõsine, sentimentaalne, naljakas, kurb, hariduslik, nostalgiline .. kõik töötab!

Sa ei pea Twitterit kasutades olema naljakas või vaimukas, Sa võid olla ükskõik kes olla tahad. See on inimplatvorm ja probleem on selles, et enamus inimesi ei taha olla enda suhtes taunivad või omada empaatiavõimet või olla lahked ning see on tõelise jutuvestmise juures suur viga.

Kui me ei mõtle välja tõelise jutuvestmise kunsti või selle teadust, siis oleme kaotajateks.

Mitte ühelgi ettevõttel pole olnud igavest tähelepanu monopoli ning ma luban Sulle, et asjad muutuvad. Sa pead lihtsalt seda muutust aktsepteerima ja olema avatud praeguse hetke meediumite jutuvestmisele.

Kui räägid oma lugu, mõtle sellele kui loll on kasutada sama pilti Instagramis, Facebookis, Twitteris ja Tumblris. Pead aru saama, et see asi on reaalne teadus. Nende platvormide vahel käib reaalne jutuvestmise võistlus. See on täpselt sama nagu arusaamine, et Sina, kui indiviid käitud erinevalt kui lähed nõupidamissaali või ärikohtumisele või kui lähed sõpradega Las Vegases nädalavahetuseks välja. Või kui lähed välja sõbrannadega versus oma poiss-sõbraga.

Kontekst on võtmeks. Sa oled ikka see sama inimene, kuid ruum erineb sellest, kuidas oma lugu räägid.

Ära mitte kunagi unusta seda tõde.

 

Allikas: garyvaynerchuk.com

 

 

 

Kui see artikkel oli Sulle kasulik, siis kliki “Meeldib” ja kui võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki “Jaga”

Aitäh tagasiside eest!

Tasuta
E-raamat

Soovid teada, kuidas virtuaalassistent saab aidata Sul rohkem raha teenida?

Olen teadlik, et e-raamat on täiesti tasuta ja saan Virtuaalassistent OÜ listist lahkuda igal ajal. Me ei jaga Teie aadressi kellegagi ea saada spammi.