Osaühingu raamatupidamine

Osaühing on enim levinud ja ajaloo seisukohalt kõige hiljem tekkinud juriidiline vorm, mistõttu on seetõttu ka kõige praktilisem tänastesse oludes. Osaühingu eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine, suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot) ja puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest.

Raamatupidamine on tekkepõhine, st tulu või kulu tekib nende tekkimise ajal, mitte raha liikumisel:

  • kauba omandiõiguse üle minemisel või teenuste osutamisel
  • arve saamisel/saatmisel

 

Mitte-käibemaksukohustuslase raamatupidamine

Sobib hästi ettevõtjale, kelle

  • käibed on väikesed (al.2018.a alla 40 000 euro)
  • tegevus hõlmab maksuvaba käivet (KMS §16)

Osaühingu vajalikud aruanded ja deklaratsioonid:

  • Töö vmt tasude maksmise korral iga kuu 10ndaks kuupäevaks esitada eelmise kuu kohta TSD (Maksu- ja Tolliametile)
  • Kord aastas majandusaasta aruanne (Äriregistrile)

 

 

Käibemaksukohustuslase raamatupidamine

Käibemaksukohustuslasest osaühingu raamatupidamine on eelnevast keerulisem ja võiks võimalusel jätta raamatupidaja hooleks.

Erinevad kasutatavad käibemaksumäärad:

  • enamlevinud 20% (enamus tooted/teenused)
  • 9% (näiteks raamatute müük, majutus hotellides, jmt)
  • 0% (eksport, KMS §15)
  • käibemaksuvabad teenused (KMS §16)

Osaühingu vajalikud aruanded ja deklaratsioonid:

 

Millal tasub hakata käibemaksukohustuslaseks?

Ühtset õiget vastust küsimusele on keeruline anda. Siinkohal tuleb igal ettevõtjal esitada endale mõned küsimused ja leida nendele vastused. Otsuse langetamiseks võiks esmalt mõelda, palju on plaanis müüa? Ning kellele on plaanis müüa? Kas käibemaksukohustuslaseks hakkamise kohustuslik piir tuleks varsti ette?

 

Osaühing ja kohustuslik käibemaksu piir

Reeglina tuleb käibemaksukohustuslaseks registreerida sel juhul, kui aastane müügikäive ületab 40 000 eurot (al.01.01.2018). Kuid käibemaksukohustuslaseks võib registreerida ka vabatahtlikult juba varem (enne 40 000 euro müügikäibe ületamist).

 

Kes on osaühingu kliendid?

Käibemaksukohustuslaseks tasub tihti koheselt registreeruda näiteks siis, kui ärimudeliks on B2B (Business to Business). Sellisel juhul pakub ettevõte teenuseid põhiliselt teistele ettevõtetele. Eeldusel, et enamus ehitusettevõtteid on käibemaksukohustuslased, on võimalik teha tasaarveldus müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahel. Sul endal on õigus ostudelt makstud käibemaksu Maksuametilt tagasi küsida ja sama teevad ka Sinu kliendid.

Enamasti ei ole kasulik olla käibemaksukohustuslane B2C ärimudeli puhul ehk kui Sa pakud teenust põhiliselt eraisikutele. Eraisik käibemaksu tagasi ei saa, mistõttu puudub tema jaoks eelnimetatud soodustus. Ilma käibemaksu lisamata on võimalik eraisiku jaoks teenus soodsamaks muuta. Kuid arvestama peab ka seda, et soetatud toodetelt ja teenustelt ei saa ka käibemaksu tagasi küsida. Seega kulud on suuremad. Kui kuludelt käibemaksu ka tagasi küsida ei ole vaja, sest soetuskulud on näiteks väga väikesed (teenuseosutajate puhul olenevalt teenusest võib see olla tavapärane), siis võib olla mõistlik käibemaksukohustuslaseks mitte hakkamine.

 

Muud lisanduvad kulud?

Ära unusta arvestada, et käibemaksukohustuslaseks hakkamisega kaasnevad ka lisakulusid: ajakulu, raamatupidamisteenuse sisseostmise või raamatupidaja palkamise kulu. Käibemaksukohustuslasel tuleb iga kuu 20-ndaks kuupäevaks esitada eelmise kuu kohta käibedeklaratsioon (KMD). See toob kaasa natukene rohkem paberimajandust ning tööd raamatupidajale.

Kui mittekäibemaksukohustuslase raamatupidamisega võib hea tahtmise juures ka ise hakkama saada, siis maksuarvestus võib tunduda paraja raketiteadusena, mistõttu on kasulik küsida hinnapakkumist raamatupidajalt, kes on nüanssidega kursis, hoiab kokku Sinu aega ning annab ka asjalikku nõu maksude optimeerimiseks. Kui Sul on küsimusi, kirjuta rmp@assistent.ee ja vastame neile heameelega!

 

 

 

Kui see artikkel oli Sulle kasulik, siis kliki “Meeldib” ja kui võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki “Jaga”

Aitäh tagasiside eest!

×
×

Cart