Kui see leht oli Sulle kasulik, siis kliki “Meeldib” ja kui see võiks ka Sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki “Jaga”
Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi, rahavoogusid õigesti!
Raamatupidamine
Raamatupidamine on ettevõtte tegevuse oluline osa ja selle eesmärgiks on pidada arvestust majandustulemustest ning finantsseisust. Alustava ettevõtte raamatupidamise sisseseadmine tõstatab hulga küsimusi, mis vajavad kiireid ja täpseid vastuseid. Oleme seadustega kursis ja aitame neid järgida ka Sinul, pakkudes ka raamatupidamislikku tuge. Samuti saavad püsikliendid oma raamatupidamise meile tuua, et kõik oleks mugavalt ühes kohas.
Virtuaalassistent OÜ pakub:
- Aruannete (bilanss, kasumiaruanne) koostamine
- Ostu- ja müügireskontro
- Töötasu arvestus
- Põhivara arvestus
- Üksikisiku tulumaksu arvestus ja aruandlus järgneva kuu 10. kuupäevaks
- Sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja pensionikindlustuse arvestus ja aruandlus
- Käibemaksu arvestus ja aruandlus 1 kord kuus
- Majandusaasta aruande koostamine
Raamatupidamine on mõistlik jätta raamatupidaja hoolde, sest numbrite kokku panemine, aruannete koostamine ja esitamine, tähtaegadest kinni pidamine võib põhitegevuse kõrval olla ettevõtja jaoks kurnav õudusunenägu. Tuleb lähtuda Raamatupidamise seadusest (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendist (RTJ) ja Käibemaksuseadusest (KMS).
Soovitatav on, et igal ettevõttel oleks sõltuvalt tegevuse ulatusest ja vajadusest raamatupidamise sise-eeskiri. Suurematel ettevõtetel ja kindlatel tegevusaladel on see vajalik, kuid mikroettevõtetel ei pruugi see alati seaduslikult kohustuslik olla.
Kellele raamatupidamist vaja on?
Raamatupidamist on vaja igale juriidilisele isikule. Ettevõtted on jagatud kategooriatesse: mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja. Erineva suurusega ettevõtjate reeglid aastaaruandele on veidi erinevad.
Mikroettevõtja raamatupidamine
Mikroettevõtja on raamatupidamise seaduses sätestatu järgi kõige väiksem ettevõtte kategooria Eestis. Mikroettevõtja lisandus ettevõtete liigitusse 2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud seadusemuudatuste tulemusena. Seadusemuudatuste eesmärgiks oli lihtsustada mikro- ja väikeettevõtjate tegevust ning aruandlust.
Raamatupidamise seaduse järgi on mikroettevõtja osaühing, mis vastab aruandeaastabilansipäeval järgnevatele tingimustele:
- varad kokku kuni 175 000 eurot;
- kohustised ei ole suuremad kui omakapital (omakapital = osakapital + eelmiste aastate jaotamata kasum);
- ettevõttel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige;
- müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
Majandusaasta aruandes saab Mikroettevõtja esitada ainult bilansi ja kasumiaruande ning maksimaalselt 3 lisa. Rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet Mikroettevõtja esitama ei pea (al. 01.01.2016. a või hiljem algavatele majandusaastatele). Mikroettevõtja puhul on bilansis ridu vähem kui väikeettevõtjal, kasumiaruanne on sama, arvestuspõhimõtete all küsitakse ainult seda, kas ettevõte on endiselt tegutsev, tööjõukulude ja seotud osapoolte lisades on ka vähem lahtreid kui väikeettevõtjal.
Väikeettevõtja raamatupidamine
Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:
- varad kokku 4 000 000 eurot,
- müügitulu 8 000 000 eurot,
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Väikeettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet ehk majandusaasta aruandeks on sisuliselt vaid raamatupidamise aastaaruanne. Väikeettevõtjal tuleb esitada majandusaasta aruande, mis koosneb mikroettevõtjaga võrreldes detailsemast bilansist, kasumiaruandest ning lisainformatsioonist.
Keskmise suurusega ettevõtja raamatupidamine
Äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:
- varad kokku 20 000 000 eurot,
- müügitulu 40 000 000 eurot,
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtja raamatupidamine
Äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi:
- varad kokku 20 000 000 eurot,
- müügitulu 40 000 000 eurot,
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Majandusaasta aruandeid tuleb esitada kõikidel ettevõtetel (ka juhul kui igakuiselt deklaratsioone ei esitata või äritegevus puudub üleüldse) ja seda saab teha ettevõtjaportaalis. Majandusaasta aruande esitamise ajal tuleb eraldi deklareerida ka müügitulu jaotus EMTAK koodide lõikes.
Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Enamiku ettevõtete puhul on see tähtaeg 30. juuni, kuid kui ettevõtte majandusaasta ei lange kokku kalendriaastaga, tuleb aruanne esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Vähemalt üks juhatuse liige kinnitab aruande digiallkirjaga, lisatakse kasumi jaotamise (kahjumi katmise) ettepanek ning seejärel esitatakse elektrooniliselt äriregistrile.
Mitte-käibemaksukohustuslase raamatupidamine
Mitte-käibemaksukohustuslase raamatupidamine ei nõua igakuist dokumentide haldamist ja võib olla seetõttu veidi lihtsam. See sobib hästi ettevõtetele, kelle käibed on väikesed või tegevus hõlmab maksuvaba käivet (maksuvaba käibe on loetletud KMS §16). Kõik dokumendid tuleb siiski vastavalt nõuetele säilitada!
Töötajate olemasolul tuleb iga kuu 10ndaks kuupäevaks esitada eelmise kuu väljamaksete (palgad, juhatuseliikme tasud, vmt) kohta Maksu- ja Tolliametile TSD deklaratsioon.
Kui ettevõttel ei ole palgalisi töötajaid, tuleb siiski igakuiselt esitada TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon), kui on juhatuse liikme tasusid või muid väljamakseid, näiteks dividende. Kui väljamakseid ei ole, esitatakse null-deklaratsioon ning kord aastas majandusaasta aruanne.
Oluline on jälgida, et majandusaasta jooksul ei ületaks käive 40 000 euro piiri. Kui käive jõuab selle piirini, on kohustuslik end registreerida käibemaksukohustuslasena. Ettevõte võib end aga vabatahtlikult käibemaksukohustuslasena registreerida ka enne selle piiri saavutamist, mis võib mõnel juhul olla kasulik maksude optimeerimiseks. Kui ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane, siis puudub õigus ostudelt ka käibemaksu tagasi küsida!
Käibemaksukohustuslase raamatupidamine
Käibemaksukohustuslase raamatupidamine on tunduvalt keerukam. Eestis tegutsedes tuleb arvestada nelja erineva käibemaksumääraga. Kõige enamlevinum on 20%, mis lisatakse enamus töödetele/teenustele. Näiteks raamatute müügil, lühiajalises majutuses (hotellides) on kasutusel 9% ja ekspordi puhul on käibemaksumäär 0% (KMS §15). Lisaks on mitmeid käibemaksuvabasid teenuseid (KMS §16). Tasub meeles pidada, et 0% ja käibemaksuVABA ei ole üks ja seesama!
Käibemaksu ei tasuks pidada enda rahaks, mille riik ära võtab. Sellesse võiks teadlikult suhtuda nii, et käibemaksu kogumise kohustuse lõpptarnija käest on riik andnud ettevõtjatele. Selle kohustusega käib kaasas ka maksusoodustus – tasutud käibemaksu saab tagasi küsida!
Küll aga on siin palju erinevaid nüansse, millal ja kui palju seda teha tohib. Näiteks ei tohi käibemaksu tagasi küsida kulutustelt, mis on tehtud käbe jaoks, mille käigus käibemaksu ei lisata (maksuvaba käive). Samas kui tehakse 9%-lise käibe jaoks kulutusi, millelt on tasutud käibemaksu 20%, saab ettevõte käibemaksu tagasi küsida rohkem kui on kohustatud tasuma.
Iga kuu 20ndaks kuupäevaks tuleb arvestada eelmise kuu saadud ja tasutud käibemaks ning esitada Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioon (KMD). Lisaks tuleb iga kuu esitada ka TSD, hoolimata asjaolust, kas ettevõttes on töötajaid või mitte. Kui töötajad puuduvad, esitatakse null deklaratsioon.
Oled raamatupidamisega hädas?
Pakume raamatupidamist osaühingutele – nii alustavatele kui ka tegutsevatele (nii mikro- kui ka väikeettevõtjatele). Raamatupidajaga eelnevalt kokku leppides on võimalik tellida lisateenuseid kas ühekordselt või püsivalt.
Kui Sul on küsimusi, kirjuta info@assistent.ee ja vastame neile heameelega!